Miks me analüüsisime Eesti ettevõtete avatust ja läbipaistvust just aastaaruannete põhjal?
  1. Ühtne alus. Meie meelest kõige objektiivsem viis analüüsida ettevõtete kommunikatsiooni ühtsetel alustel - kõigil on kohustus aastaaruanne esitada.
  2. Lihtne ja selge. Aastaaruanne on enamasti kindlas kohas ja kindlate piiridega infohulk, mida analüüsida saime.
  3. Ametlik seisukoht. Aastaaruanded on ettevõtete ametlikud kokkuvõtted möödunud aastast - võime eeldada, et need väljendavad seega ettevõtte üldist hoiakut ja avatust ühiskondlikel teemadel rääkimisel.
  4. Võrdlus teiste riikidega. Tahtsime võrrelda, kuidas paistavad meie ettevõtted võrdluses näiteks KPMG poolt tehtava globaalse uuringuga.
  5. Neid loetakse. Investorid ja rahastajad, koostööpartnerid, tööle kandideerijad, survegrupid, ajakirjanikud ja teisedki otsivad sealt lisaks muudele allikatele infot ettevõtte kohta kui tekib vajadus mingi konkreetse küsimuse osas. 
Ei, me ei arva, et aastaraport on alati parim viis oma sõnumi kommunikatsiooniks. Teatud juhul küll, ent kasutama peaks kanaleid, kus sihtgrupp on. Küll aga oleme me seda meelt, et aastaaruanne ei pea olema paks ja igava tekstiga dokument - atraktiivne kujundus, olulise info esiletõstmine, õhemate kokkuvõtete levitamine, interaktiivse veebilehena esitlemine, reaalajas raporteerimine, video, graafikute jms kasutamine võiksid teha sellest huvipakkuva kommunikatsioonivahendi.