Kuidas juhtida muutuvas maailmas äri teisiti?

Blogi

Kommenteeri
Maailm on üha keerulisem. Eeldustest, mis viisid äri kasvule mõnda aega tagasi, enam ei piisa. Muutunud on töötajate, klientide ja teiste huvirühmade ootused ettevõtte läbipaistvusele ning kasvanud ühiskondlikud pinged. Võitja on see, kes suudab paremini kohaneda.
Talendid valivad töötamiseks usaldusväärseid ja innovaatilisi ettevõtteid. Noore generatsiooni jaoks loovad usaldust ettevõtte laiem maailmavaade, kaasav juhtimine ning läbipaistvus. Nutikus ei väljendu neile mitte ainult meelelahutuslike mobiilirakenduste loomise võimes, vaid ühiskondlikke probleeme lahendavate ning positiivse mõjuga süsteemide integreerimises äritegevusse.

Pakume neli mõtet, mille kas või osaline rakendamine tugevdaks organisatsiooni ja selle kuvandit.


1. Majandusliidrid otsivad sotsiaalset kokkulepet 

Iga ettevõte loeb 2017. aasta jaanuaris peetud Maailma Majandusfoorumil võeti tähelepanu alla suurettevõtete roll ja tulevik muutuvas majanduskeskkonnas ning vajadus uute narratiivide järele. Tõdeti, et elame ajastul, kus mõned metanatsionaalsed ettevõtted majandavad suuremaid eelarveid kui nii mõnedki riigid ning on seeläbi võimelised mõjutama miljonite inimeste elukvaliteeti. Vastutus ainult kasvab.

Vastuseid ärijuhtidele pakub majandusfoorumi raport „Better Business, Better World”, mille keskmes on ÜRO säästva arengu eesmärgid (Sustainable Development Goals). Nende eesmärkide saavutamine tagaks ühtaegu kasvu ärisektorile uute turuvõimaluste kaudu ning aitaks luua ka tervemat elukeskkonda. Raport viitab „uue sotsiaalse kokkuleppe” vajadusele ettevõtete, ühiskonna ning riikide vahel eesmärgiga defineerida ettevõtete roll ja vastutus uues majandussüsteemis. Paljud ettevõtted on valinud selleks 17 ÜRO eesmärgi seast välja paarkolm nende äriga kõige lähemalt seotut ning loonud plaani oma panuse andmiseks.

Võimalus: Ettevõtte ühiskondliku rolli defineerimine ja kommunikatsioon kõnetab talente, eriti just noort generatsiooni. Alustamine nõuab pingutust, mistõttu ÜRO säästva arengu eesmärgid võiksid olla jõukohane raam, mille toel esimesed sammud teha.



2. Usalduskriisis maailm vaatab lootusrikkalt ettevõtete poole
Brexiti ja Trumpi õnnestumise põhjusena nähakse paljuski seda, et senised poliitilised liidrid olid unustanud keskklassi huvid, mis omakorda on tugevalt vorminud usaldusdünaamikat. Igal aastal koostatava Edelman Trust Barometeri 2017. aasta tulemus näitab, et usaldus on langenud kõikjal maailmas nii avaliku sektori, ettevõtete, meedia kui ka kodanikuühenduste vastu. Tekkinud olukorras vaadatakse kõige lootusrikkamalt just äriettevõtete poole ning vastajad pidasid oluliseks, et need:
  • kohtleksid oma töötajaid hästi (72%)
  • pakuksid kvaliteetseid tooteid ja teenuseid (68%)
  • kuulaksid klienti (67%) 
  • oleksid selgete ärieetika põhimõtetega (65%) 

KPMG uuringu „Global CEO Outlook 2017” kohaselt usub 65% tippjuhtidest, et usaldus ärisektori vastu lähiajal ei tõuse või langeb veelgi. 3/4 küsitletud juhtidest lubavad aga pöörata usaldusele, väärtustele ja kultuurile oma ettevõtetes rohkem tähelepanu – ikka selleks, et kindlustada ärile elujõulist tulevikku. Enamik neist hindavad usalduse kasvu oma TOP3 prioriteetide sekka.

Võimalus: Edaspidi liiguvad ajud ning raha neile, kes teevad teadlikke samme usalduse võitmiseks tarbijate ja töötajate seas. See tähendab, et esimese asjana peab huvirühmadega avatult dialoogi astuma – see aitab valida juba ülejäänud teemad, mis aitavad usaldust ehitada.


3. Kaasav ja hooliv ettevõte on läbipaistev ja seetõttu edukas
Ühiskondlikud probleemid mõjutavad keskkonda, kus firma tegutseb. Enda huvides peavad ka ettevõtted ise tegelema lahendustega, näiteks rahva tervise, erinevusi salliva ühiskonna ja hariduse teemadega. See aga tähendab erinevate osaliste koostööd.

McKinsey 2016. a analüüsid näitavad, et 30% ettevõtte kasumist oleneb sellest, kas ettevõte tegeleb ka sotsiaalsete ja regulatiivsete teemadega. Kõiki huvirühmasid efektiivselt kaasavate ettevõtete väärtus kasvab konkurentidest igal aastal 2% võrra enam. Ühiskondlikult aktiivse ettevõtte töötajatest 85% on motiveeritud juhtide seatud strateegiat saavutama, samas passiivsetes organisatsioonides on see 20 protsendipunkti madalam.

Võimalus: Selgita välja, milliste sotsiaalsete probleemide leevendamine parandaks firma tegevuskeskkonda ja tugevdaks brändi – kaasa huvirühmad, pange pead kokku ning otsige lahendusi.


4. Ressursside puudus toob esile innovatsiooni

Ettevõtted maadlevad nende äritegevust mõjutavate ressursside puudusega. See loob olukorra, mille tulemusena sünnivad uued ärimudelid: ressursitõhusad lahendused, jäätmed tooraineks, ringmajandus.

McKinsey kokku koondatud üheksa globaalse trendi koondvaate „The global forces inspiring a new narrative of progress” kohaselt suureneb ostujõuline keskklass miljon miljoni järel ja hakkab rohkem tarbima. Kui kauaks jätkub ressursse? Automatiseerimine, nutikad lahendused (sh Internet of things), materjaliteadus, jagamismajandus – see tõestab, et potentsiaal rahuldada vajadused vähemate ressurssidega on olemas.

Võimalus: Sageli arvame, et meid Eestis mastaapsed ressursi-probleemid otse ei puuduta. Oleks siiski patt jääda uute mudelite, toodete ja teenuste arendamise rongist maha – mõtleme globaalselt, siis saame kasvada!

- - - - - - - - - - - -

Mis pilt ettevõtjale vastu vaatab? Ressursse on üha vähem. Usaldust on ka vähe. Koostööd ja laiemat vaadet on ikka veel vähe. Mida teeb võitja? Kasutab ressursse nutikalt. Võtab aktiivse rolli usalduse loomisel. Kaasab osalisi ja on ise aktiivne ühiskondlike probleemide lahendamisel. Need on eeldused uues dünaamikas opereerimiseks ning õnnestumiseks, aidates  äristrateegia tasandil tegeleda asjaoludega, mis defineerivad ettevõtte kuvandi ka praeguste ja tulevaste töötajate jaoks.  

[artikli kirjutas Maris ja see ilmus algselt Personali Praktiku ajakirjas septembris 2017 - lae alla PDFina]

Lisa kommentaar

Email again: