Kommenteeri

Ma olen hea, miks te ei tea? 3 mõtet kommunikatsiooniks

„Oleme intensiivselt tegelenud jätkusuutlikkuse põhimõtete integreerimisega ettevõtte põhitegevusse, et pakkuda teile …“. „Meie ettevõte rakendab kestlikku strateegiat täiendava väärtuse loomiseks“

… Mida sa sellega tegelikult öelda tahad? Allpool Sulle kolm mõtet, kuidas rääkida sellest, kuidas sa ettevõttena ühiskonda panustad.

Vali ühine keel

Mõned aastad tagasi avaldatud raporti (World Economic Forum & Accenture) andmetel suudab ärilises kontekstis vaid ca 28% tarbijatest defineerida või selgitada mõisteid „vastutustundlik“ ning „jätkusuutlik“. Kuigi võib vaielda, et tegemist on maailma keskmise näitajaga, ei ole ma ülemäära entusiastlik, et kohaliku statistiliselt sarnase valimi hulgas vastav protsent kordades kõrgem oleks. See ei ole etteheide valimile ehk kliendile, vaid selge märguanne sulle kui sõnumiedastajale.

Keskmise inimese (jah, nii sinu kui minu) keskendumisvõimet mõjutab mingi informatiivne segaja (märguanne Facebookist, e-mail, kalendrikutse, meeldetuletus jm) iga kaheksa minuti tagant. See teeb keskmiselt 7 segamist tunnis ning 50-60 päevas. Lisades juurde konstantse meediamüra, ei ole üllatav, et enamik meist kerib kõigepealt artikli lõppu, et näha, kui pikk see on. Seetõttu on tähelepanukonkurentsis püsimise eelduseks panna paika keel ning tonaalsus, millega oma ettevõttest ning sellele korda minevatest ühiskondlikest teemadest rääkida. Nii, et see ka sinu kujuteldavate vestluspartneriteni jõuaks.

Ettevõte peab „tõlkima“ oma tegevuse arusaadavasse konteksti, et luua inimesele võimalusi isiklike seoste tekkimiseks. Brändid, kelle ühiskondlik tegevus on tekitanud auditooriumis laialdast positiivset vastukaja, ei kajasta enamasti oma edusamme „jätkusuutlikkuse“ ning „kestlikkuse“ vallas. Nad toovad esile oma eesmärke ja edusamme tervise, perekonna, looduskeskkonna, turvalisuse ning (puhta) toidu osas ning kajastavad numbrite ja faktide asemel ülevaadet kogu teekonnast.  

Nii ei räägi näiteks Unilever tööst „ebavõrdsete sotsiaalsete võimaluste kahandamisel“, vaid sellest, mida nad teevad, et tagada kõikidele inimestele võimalused heaks suuhügieeniks. See lubab teemaga samastuda kõigil, kellel hambad suus on (olnud). Lähemalt saad hammaste ja harjade kohta lugeda siit.

 

Vaata, kus on su homne äri

Mitmed ettevõtted on vihjanud, et nad ei kajasta sotsiaalmeedias eriti oma tegevust vastutustundliku äri vallas. Miks? „No sest inimestele ei meeldi tõsiseid asju Facebookis arutada“. Tõsi, lihtsam on suhestuda meemidega ning kerida end algkooliaegse klassiõe profiilil 2014. aastasse.

Viiel Eesti jaekaubandusega seotud ettevõttel (Selver, Rocca al Mare keskus, Kristiine keskus, Rimi, Lõunakeskus) on 22.04 seisuga Facebookis kokku 268 059 fänni. Võimas auditoorium, mille potentsiaali ei maksa alahinnata, eriti arvestades homset maksejõulist klienti – millenniaali.

Täna moodustavad nad ca 25% maailma elanikkonnast (2030. aastaks on vastav protsent ca 20) ning on prognooside järgi saab see olema siiani maailma jõukaim generatsioon (World Economic Forum & Accenture). Nendest rääkides on oluline märkida kolme asja:

A)   nad on digitaalselt vilunud;

B)   neile lähevad korda sotsiaalsed teemad;

C)   nad kasutavad brände väga tugevalt oma identiteedi materiaalseks väljendamiseks.

Lisaks hinnale ning kvaliteedile, mis on nende ostuotsuse peamisteks teguriteks, peavad nad väga oluliseks, et ettevõte kannaks neile olulisi väärtusi: loodussõbralikkus (71%), eetilisus (71%) ning tahe lahendada sotsiaalseid väljakutseid (61%). Usalduse tekkimisel saavad ettevõtted vastu väga lojaalse tarbijasegmendi – lisaks sellele, et ca 58% neist on nõus jagama brändiusalduse tekkimisel oma isikuandmeid tasuta testtoodete või sooduskupongide saamiseks, on tegemist ka digitaalsete brändisaadikutega. Lumehelbekesed või mitte, kuid see on generatsioon, kes ei tee oma eelistustest saladust – ca 86% neist on nõus brände avalikult (mitte)soovitama. Kuna usaldushierarhia  on viimase 10 aasta jooksul kardinaalselt muutunud, on selline inimeselt-inimesele soovitus brändikuvandi loomisel arvestatava mõjuga.

Kanalitel on erinev kiirus ning iseloom, kuid pea oma kommunikatsioonistrateegia loomisel ning regulaarsel ülevaatamisel silmas seda, et sa räägiksid (just - räägiksid, mitte ei koporatiivdeklareeriks) oma klientidega seal, kus nad on. Nii tänast arvestades, kui homset silmas pidades.

 

Pea vestlust

Hea vestluse alustaladeks on ausus ning oskus kuulata. Ettevõtte ja kliendi suhe ei erine siin mitte millegi poolest. Sa ei saa usutavalt ning pikaajaliselt rääkida sellest, mida olemas ei ole. Samamoodi ei saa sa pidada monoloogi, huvi tundmata, mida su partner arvab (jah, tegelikult saad, aga sellisel juhul pole sul vastaspoolt vaja). Käsitle samamoodi ka oma ettevõtte kommunikatsiooni.

1.     Kaasa – Mille eest sa seisad? Muuda abstraktne personaalseks. Too konkreetseid näiteid, milline on meie harjumuste igapäevane mõju sinu sektoris. Kas sa suudad sõnastada, mis on see väike ja konkreetne asi/tegevus/harjumus, mida muutes saaksime ühiselt algatada positiivse muutuse? Inspireeri inimesi kaasa rääkima, arvamust avaldama ning tagasisidet andma - nii uue toote, teenuse, isiklike ootuste kui eelnevate kogemuste kohta. Muuda see loomulikuks ja naturaalseks tegevuseks, st. iga kord ei pea aktiveerivaks elemendiks olema iphone 7.

 

2.     Kuula –Lase oma auditooriumil rääkida ning kuula, mis neil öelda on. Lahenda nende probleeme ning ole olemas hetkedel, kui nad ootavad sinult kiiret reageerimist. Kaardista valukohti ning tegele nendega. Mõtteainest selleks pakub Suurbritannia pank Lloyds, kes avaldas oma mainekampaania raames visuaalselt nauditava TV-klipi, mis annab teada, kuidas pank on läbi viimase 250 aasta olnud ja jääb ka tulevikus sinu kõrvale. Sotsiaalmeedias reageeriti reklaamile aga ülekaalukalt kommentaaridega, mis andsid teada, kus pank viimasel ajal oma kontoreid on sulgenud ning klienditeenindusega hädas olnud.

 

Kanalite mitmekesisus, sihtgruppide killustatus ning karm võitlus tähelepanu eest info edastamisel on väljakutse. Ent samas ka võimalus, mida oma ettevõtte ühiskondliku tegevuse kommunikeerimisel arvestada ning millele vastavalt oma strateegiat planeerida. Valikuid ja vahendeid selle jaoks on rohkesti. Kõige olulisem on siiski sinu tahe – teha mitte seepärast, et teised teevad, vaid seepärast, et sa mõistad, millist väärtust see loob.    

Lisa kommentaar

Email again: