Ühiskondlik vastutus Põhjamaade ärikultuuris

Blogi

Kommenteeri
Rääkisime oma 5.märtsi idee-hommikul vastutustundliku juhtimise rollist Põhjamaadest - sealsetes ühiskondades, tarbijate ja ettevõtete seas. Jagasime kogemusi ja soovitusi, mida Soome, Rootsi, Taani, Norra ja teiste Põhjamaade turgudega koostööd tehes silmas pidada ja mida võiksime neilt õppida selleks, et ka siinset juhtimiskultuuri edendada.

Laval jagasid oma mõtteid Sustinere värske Põhjamaade koostööpartneri Enacti eksperdid - Anne Mette Christiansen ja Reetta Loponen, kes mõlemad on töötanud jätkusuutlikkuse teemadega erinevatel Põhjamaade turgudel (Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island, Fääri saared, Gröönimaa) umbes 20 aastat. Enda kogemust koostööst Põhjamaadest pärit partnerite ja tööandjatega rääkisid Argo Saul (Nordic Houses), Nele Laidvee (Circle K) ja Katrin Bats (Rimi), kirjalikult ka Mihkel Tammo (Estanc).

Mõned kõlama jäänud mõtted:
  • Kui Eesti tahab õigusega kuuluda nn New Nordics riikide sekka (koos Soome, Rootsi, Norra ja Taaniga), siis peame suutma nendega ühtmoodi mõista ka jätkusuutlikkuse alaseid väljakutseid ja vastutustundliku äri põhimõtteid.
  • Suures plaanis on meie kultuurid ja arusaamad sarnased, ent jääme maha küpsuselt. Väikese ja uuendusmeelse riigina võtab Eesti ka vastutustundlikkuse teemades ilmselt kiirete sammudega Põhjamaadele järele.
  • Jätkusuutlikkuse ja vastutustundliku juhtimise teemad ei ole Põhjamaades sõnakõlks või mööduv moesõna, vaid päriselt sisulist tähtsust omav teema.
  • Paljude Eesti firmade Põhjamaades asuvate klientide ja koostööpartnerite visioonid ja missioonid põhinevad jätkusuutlikkuse teemal.
  • Kindlasti ei ole kõik Põhjamaade ettevõtted neil teemadel ideaalsed, on palju neidki, kes alles esimesi teadlikke samme teevad.
(jätkub pärast fotot)


  • Sealsete turgudega koostöö tegemiseks on nende teemade süsteemne juhtimine sageli eeltingimuseks, näiteks riigihangetel nõutud kriteeriumina.
  • Rootsis ja Norras on teema rohkem avaliku sektori ja nõuete poolt kujundatud, Taanis ja Soomes seevastu ärisektori enda innovatsiooni ja võimaluste otsingute.
  • Põhjamaades asuvad emafirmad on hakanud üha rohkem jälgima nende teemade olukorda tütarettevõtetes / tarneahelas laiemalt, sh ka Baltimaades. Ka siinseid teenusepakkujaid auditeeritakse neil teemadel üha rohkem.
  • Väiksus ei ole vabandus - Islandil, Fääri saartel ja Gröönimaal on palju vähem elanikke kui Eestis, ometigi on teema seal oluline. Samuti on hakanud ühe väiksemad ettevõtted oma ühiskondlikku vastutust paremini läbi mõtlema, näiteks ka mikroettevõtted saavad oma mõju kliimamuutustele teadlikult kujundada.
  • Neile teemadele tähelepanu pööramata jätmine tähendab suuremaid riske juba lähitulevikus.
  • Peatselt pole ilma nende märksõnadeta võimalik rahvusvahelistesse tarneahelatesse isegi mitte kvalifitseeruda.
  • Nende teemade selge kommunikatsioon (nt koduleht, aastaaruanne) annab tuntava konkurentsieelise turul, seda mitte vaid suurfirmadele, vaid ka SME-dele.

Soovides teha Põhjamaades edukamalt koostööd peaks mõtlema:
  1. inimõiguste, võrdse kohtlemise ja mitmekesisuse
  2. kliimamuutuste, energiatõhususe, ringmajanduse ja ökoinnovatsiooni
  3. kogu tarneahela sotsiaalsete ja keskkonnamõjude
  4. ohutuse ja tööohutuse,
  5. eetika ja korruptsioonivastase tegevuse (sh compliance, käitumiskoodeksid)
  6. globaalsete kestliku arengu eesmärkide (SDG) peale.

Lisa kommentaar

Email again: