NB! Palun kasuta neid slaide vaid iseenda tarbeks ja ära kuritarvuta autorite loodut. Me usaldame Sind.
ESITATUD KÜSIMUSTE VASTUSED:
Sustinere vastused:
Kust Sustinere offsete ostaks?
Meie soovitaks oma jalajälje neutraliseerimisel pöörduda allikate/organisatsioonide poole, kes on oma tegevuses täielikult läbipaistvad ja suudavad tõestada, et offset projektid vastavad teatud kvaliteedikriteeriumitele, sh näiteks, et offset
- on permanente, mitte lühiajaline;
- on lisa/täidendav (additionality principle, ingl) ehk ilma seda projekti finantseerimata ei oleks emissioonide vähenemist tekkinud;
- on objektiivselt ja teaduslikult tunnustatud metoodika alusel mõõdetav/kvantifitseeritav (vastuvõetavate veapiiridega);
- ei põhjusta nn süsiniku leket (ehk emissioone kuskil mujal);
- on ideaalis kolmanda osapoole poolt verifitseeritud (auditeeritud);
- on registreeritud ja kontrollitud, et hoida ära topelt või mitmekordselt arvestamist.
Millised võiks olla mõistlikud eesmargid, meetmed ja strateegia nt lennuettevõtte jaoks, kelle jaoks neto null eesmärk on võimatu saavutada?
Lennuettevõtte jaoks on tõesti nullini jõudmine praeguse tehnoloogiaga väga keeruline ja ainult offsettimise kaudu vähemalt teoorias võimalik (kuigi väga kulukas, Deltal näiteks kulub selle saavutamiseks järgmise kümnendi vältel umbes miljard USA dollarit). Soovitusi mõistlike eesmärkide, strateegia ja tegevuste kohta saaksime anda juba konkreetsest lennuettevõttest lähtuvalt, seega ilma detailsemalt tausta ja hetkeolukorda (nt praegust süsinikujalajälge) teadmata ei saa siin konkreetseid soovitusi anda. Küll aga võiks kohe tegeleda sellega, mida on otseselt võimalik mõjutada (alustades nn madalal rippuvatest õuntest). Lisaks on oodatud panustamine teadus- ja arendustöösse ja osalemine koostöövõrgustikes, mis tegelevad ühiselt innovaatiliste lahenduste, nt kliimasõbralikemate kütuste, väljatöötamisse. Küllap kasvab tulevikus ka süsinikku atmosfäärist kinnipüüdvate tehnoloogiate roll.
Kas on olemas valemite kogum CO2-ekv arvutamiseks kui on teada kütuse kulu autode ja kütuse liikide lōikes, energia tarbimine, soojuse tarbimine
Kõiki sobivaid andmeid ühest kohast paraku vabalt kätte ei saa. Autokütuste kohta leiab infot ka teistes riikides tehtud raportitest. Elektrienergia puhul tuleb esmalt teada, kas tarbitakse võrgust tulevat „segu“ või rohelist energiat. Võrgust tarbitava „segu“ emissioonifaktoreid uuendatakse igal aastal – need põhinevad reaalselt riigis elektritootmiseks kasutatud energiaallikate kombinatsioonil ja sellest tulenevalt on riigiti väga erinevad faktorid. Soojuse tootmisel tuleb samuti arvestada, et millisest allikast see on toodetud ja leida sobiv faktor. Erialastes tasulistes andmebaasides on saadaval väga palju infot, seda küll mitte valmis andmetabelite kujul, vaid protsessidena, et spetsiaalse olelusringi hindamise tarkvara abil mõju analüüsida.
LHV vastused
Kuidas viite teemat iga oma töötajani?
- Esimese küsimuse vastusena võib öelda, et jätkusuutlikkuse teema tõstatamine tegelikult saigi meil alguse inimeste seest ja kasvas siis ise nn orgaaniliselt suuremaks ja struktureeritumaks plaaniks. Töötajateni teema viimisel on samuti kaks tahku, üks on see, et nad mõistaksid, mis on ettevõtte suurem ambitsioon ja visioon teemaga tegelemiseks ja teine on see, et inimesed hakkaksid mõistma, et jätkusuutlikkus tuleb ühte või teist pidi ka tema enda lauale ja saab osa tema tööprotsessist kas siis kaudselt või otse. Muidugi propageerima rohelist mõtteviisi kontoris ja optimeerime oma tegevust vastavalt, kuid suurema märgi jätab töötajatesse ikkagi mõttemallide muutus ning harjumuse tekitamine – ja see võtab aega ja ka nutikat mõjutamistegevust. St. esiteks harjumust olla ise rohelisema käitumisega ja teiseks, mõista, et ettevõtte ei alustanud mitte „jätkusuulikkuse projekti“ kuskil eraldatuna kõikidest muudest äriprotsessidest, vaid see ongi nüüd uus viis kuidas asju teha – jätkusuutlikumalt.
Kas LHV täna juba lähtub rohelistest kriteeriumitest oma laenuotsustest?
-
Meil on juba olemas rohelised tooted (kodulaen ja liising) ning seal oleme küll juba otsuseid teinud lähtuvalt rohelistest kriteeriumitest. Järgime ka välistusi laenude andmisel, kuid enne ei olnud need kriteeriumid lihtsalt meil kirjas nii nagu täna on.
LHV - kliimaneutraalne aastaks 2022 tundub alguses näidatud Air BP näite sarnane - skoop on kitsalt oma kontori keskne ega arvesta tegelikku mõju. Missugune võiks olla laiem, ambitsioonikam eesmärk?
- Nagu ka esitluses esile tõime, oleme oma teekonna alguses veel ja 2022.a pandud eesmärk on hetkel tõesti meie otsese tegevusega seotud ehk puudutab eelkõige kontoritegevust (seetõttu oleme ka täpsustanud, et LHV on oma bürootegevuses kliimaneutraalne aastaks 2022). Oleme alles oma jalajälje mõõtnud, järgmiste sammudega proovime leida esimesed sammud selle vähendamiseks iseseisvalt (et mitte minna kergema vastupanu teed kohe offsettides), ning alles peale seda uurime eetilisi offsettimise võimalusi. Samal ajal käib ka pikemas plaanis ESG strateegiate ja prioriteetide seadmine ja analüüs, mis hakkavad mõjutama olulisel määral kindlasti ka meie äriprotsesse ning mõju üldisemalt. Näiteks käib ÜRO jätkusuutliku panganduse projekti raames hetkel just äritegevuse analüüs, millele ka siis selle mõju vähendamise tegevuste planeerimised järgnevad. Lõppeesmärgiks on viia kogu LHV äritegevus kooskõlla Pariisi kliimaleppe eesmärkidega hoida globaalne soojenemine alla 2 kraadi (C) võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga, ning püüeldes 1,5 kraadi poole. Maraton, mitte sprint ja kindlasti väga ambitsioonikas.
Telia vastused
Kui palju Telia Eesti keskkonnategevuse alguse initsiatiivist pärines Eestist, kui palju pärines peakontorist?
- Keskkonnateemad on Telias olnud fookuses juba aastaid enne Telia nime kandmist. Meie peamised pikaajalised fookused on olnud energiasäästlikkus, taaskasutus (nii võrgu- kui kliendiseadmete puhul) ning meie ettevõtte äriprotsesside keskkonnateadlik kujundamine. Energia teema on meile oluline olnud seetõttu, et täna kasutavad meie võrgu- ja IT seadmed väga palju energiat ning hästi oluline on säästlik mõtteviis meie töötajate hulgas, vanade tehnoloogiate teadlik asendamine ning uute energiasäästlikumate lahenduste leidmine (sh taastuvenergia). Nii näiteks kasutame meie andmekeskustes vabanevat energiat oma kontori ja läheduses asuvate korrusmajade kütmiseks. Jäätmete vähendamine ning taaskasutuse osakaalu suurendamine on olnud pikki aastaid üks olulisi mõõdikuid ning aasta aastalt on suurenenud taaskasutatud seadmete osakaal meie äris. Kontrollime põhjalikult nende korrasolekut, puhastame ja suuname uuesti kasutusse. Väga paljud kliendid on seda tunnustanud ning olnud rahul. Äriprotsessides otsime koostöös meie partneritega (logistikafirmad, laoteenuse pakkujad, seadmete tarnijad jne) uudseid lahendusi: aastate jooksul on oluliselt suurenenud digikeskkondade kasutus, tarnime aina rohkem kaupu klientidele pakiautomaatidesse ja oleme ümber korraldanud oma järelteenindusprotsessid.
Kuidas viite teemat iga oma töötajani?
- Oma keskkonna eesmärkide teavitust alustasime just oma töötajatest, et selgitada, miks Telia selle teemaga tegeleb ja mis on igaühe panus. Oleme keskkonna teemad sidunud ka töötjate vabatahtliku tööga: nt digikoristus, vanade seadmete kogumine, puude istutamine iga lõpetatud paberarve eest. Sellistesse ettevõtmistesse on panustanud sadu meie töötajaid. Alustuseks on need lihtsad, arusaadavad ja kõigile jõukohased tegevused. Teeme regulaarselt sisemisi koolitusi, seminare, kutsume töötjatele esinema kliimaeksperte, tegime prügisorteerimise töötoa ning korraldasime vestluringi noorte kliimastreikijatega. Sisekommunikatsiooni fookus on tõestanud, et oma töötjatest alustades saad sa eesmärkide taha tuua entusiastid ja leiad üles inimesed, kes teemat oma valdkonnas väga jõuliselt edasi hakkavad lükkama ja kaasavad omakorda teisi kolleege. Kui ettevõttes töötavad inimesed ei saa aru miks, milleks ja mis on igaühe oma panus, siis väga kaugele kahjuks ei jõua.